Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eurovisioonil 10 kõige kõrgema punktisumma saanud Eesti laulu

+ lõbusad faktid: loe, kellele oli algselt, milline lugu mõeldud!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scnapix / Elu24 kollaaž

Kas teadsite, et 20. juubelisünnipäeva tähistav eurolaul «Kaelakee hääl» on kuues kõige rohkem Eurovisioonil punkte saanud Eesti lugu? Kes on selle nimistu esikümnes ning kas nende lauludega seoses on fakte, mida Sa varem ehk ei teadnud, vaata ja loe siit:

TLN01:EDA-INES ETTI, REYNARD COWPER:TALLINN,EESTI,15 MAY00- Eesti eurolaulu teamiga j | FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/EMF
TLN01:EVELIN SAMUEL :TALLINN,EESTI,21 JAN00- EUROLAUL 2000 EESTI FINAAL MUUSIKA : PRIIT PAJUSAAR, GLEN PILVRE S | FOTO: PEETER SIRGE/PM/EMF
TLNPM01:EUROLAULU SALVESTUS,TANEL PADAR, DAVE BENTON:TALLINN, EESTI,17 JAN01- ETV alustas Eurolaulu 2001 lugude salvestamist. Pildil hetk " Everybody"" salvestuselt , esitajad Tanel Padar ja Dave Benton koos meesansambliga. -pl/Foto PEETER LANGOVITS POSTIMEES | FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

1.Tanel Padar ja Dave Benton «Everybody» (2001)

On kaks asja, mida iga hiljemalt 90ndate alguses sündinud eestlane mäletab: kuupäeva, millal tal on sünnipäev ning hetke, kui Tanel Padar ja Dave Benton Eestile esimese eurovõidu koju tõid.

Nii nagu varasemagi Eestit esindanud kontrastse dueti «Kaelakee hääle» puhul, selgusid ka «Everybody» solistid juhuste läbi. Esmalt tellis loo elavalt eurolugude legendilt Ivar Mustalt naisteansambel Laine, kes kogunes isegi stuudiosse Maian Kärmase tehtud eestikeelsete sõnadega lugu salvestama.

Töö jäi siiski katki ning Must asus loole uusi esitajaid otsima. Nimesid on ajakirjanduses vähe avaldatud, ent Õhtulehe andmetel tehti enne Padarit ja Bentonit pakkumine Lea Liitmaale ja Kaire Vilgatsile. Kärmas kirjutas pärast lõplike solistide selgumist uue, ingliskeelse teksti, millega salvestasid laulu Padar ja Benton. Eestikeelse teksti refräänis oli fraas «Sügavale, sügavale südames...» (fraasi «Come on, everybody, let`s sing along...» asemel).

Miks oli just see võidulugu? «See on energiline ja rõõmus,» pakub Evelin Samuel pärast lühikest mõttepausi. Energiast ning toorest lõbust pakatab see pala tõesti, kuid läbi aastate on kajastunud mõte, et meie võidu saladus peitus ikkagi lihtsuses ja selles, et me ei osanud seda võitu oodata.

2001. aastal purustas «Everybody» Inese püstitatud koharekordi, saades 198 punkti ja esimese koha.

2. Urban Symphony «Rändajad» (2009)

Moskvas 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse teises poolfinaalis kvalifitseerus Eesti esimest korda poolfinaalide korraldamise algusest finaali, saavutades 3. koha. Loo, mis tõi Eestile parima tulemuse alates aastast 2002, autor on tänaseks väga tuntud laulukirjutaja Sven Lõhmus, kes 2000ndate keskel eurolaulu «isade» kuldsele triole: Laisaar, Kotkas ja Paulus, vihast konkurentsi pakkuma hakkas.

Urban Symphony oli ka tõestuseks, et 2008. aastal vastu võetud otsus välja vahetada Eurovisiooni lauluvõistlus Eurolaul Eesti Lauluga oli õige ning edukas ettevõtmine. «Kuna tegelen muusika kirjutamise ning produktsiooniga igapäevaselt, on Eesti Laulu konkurss võimalus ennast ja ka artiste selles proovile panna. See on siiani üks vähestest võimalustest näidata uut muusikat professionaalselt tehtud telesaates,» kinnitab Lõhmus. «Edukas laul Eurovisioonil sõltub mitmetest aspektidest, mille taga võib peituda edu. Kõige olulisem on ikka laul ise,» vastab ta, ent ei paljasta oma edulugude salavalemit.

Finaalis kogus Urban Symphony 129 punkti, millega platseeruti 6. kohale

3. Ott Lepland «Kuula» (2012)

Ott Leplandi lugu «Kuula» oli laul, mis saadeti  2012. aastal Bakuusse esikohta võitma. Kuigi võitu koju ei toodud, kordas Ott 1999. ja 2009. aasta tulemust.

«Kuula» viisi kirjutas Ott Otsa-koolis viibides. Hiljem kirjutas meloodiale sõnad Aapo Ilves. Laul pidi algselt avaldatama Liis Lemsalu debüütalbumil, kuid lõpuks otsustas Ott seda ise laulda.

«Kuula» kuulub ka loole orkestratsiooni teinud muusik Tomi Rahula lemmikute Eesti eurolugude sekka, samuti nagu Koit Toome loodud laul «Mere lapsed».

Finaalis kogus «Kuula» 120 punkti, millega tuli 6. kohale.

4. Sahlene «Runaway» (2002)

Põnev fakt: «Runaway» pääses Eurolaulu rahvuslikku vooru hoopis Inese esitatuna, ent Eda-Ines Etti loobust võistlusel osalemisest ja loole hakati viimasel hetkel uut esitajat otsima. Enne kui laulu autorid Pearu Paulus, Ilmar Laisaar ja Alar Kotkas jõudsid Sahlene`ini, kaaluti esitajaks näiteks ka Koit Toomet.

Loole kirjutas sõnad ja Sahlene’i kleidi disainis Jana Hallas.

Sahlene kogus 111. punkti, tulles võidukale 3. kohale.

5. Elina Born ja Stig «Goodbye to Yesterday» (2015)

«Goodbye to Yesterday» on Elina Borni neljas singel, esitas ta seda koos loo autori Stig Rästaga. Lugu võitis Eesti Laulu 2015, kogudes lõpphääletusel 79 protsenti häältest.

Lugu ja sellega koos nii Elina kui ka Stig said sama populaarseks nagu Romeo ja Julia, kelle kurvale armuloole pärast Eurovisiooni peale eestlaste ka kogu maailm kaasa elas. Mulle pajatas Elina kunagi naljaka loo, kuidas tema sõbranna oli rääkinud naisest, kes kirikus iga päev palumas käib, et Elina ja Stigi armastus päästetud saaks ning noored oma tee ikka teineteise juurde tagasi leiaksid. See juba on midagi!

Elina Born ja Stig Rästa esindasid selle lauluga Eestit 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades 106 punktiga 7. koha.

6. Maarja-Liis Ilus & Ivo Linna «Kaelakee hääl» (1996)

Sel aastal tähistab legendaarne eurolaul «Kaelakee hääl» 20. sünnipäeva ning sellega seoses annavad Eesti Laulu finaalis  Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus sellele loole uue hingamise, esitades seda täiesti ennekuulmatus võtmes.

Lugu on iseenesest eestlastele sama hingelähedane nagu «Titanic» ning väärib täielikult suurt sünnipäevapidu.

Lõbusad fakid: solistide valikuni – Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna – jõudis helilooja Priit Pajusaar tänu mitmele juhusele: naisvokaali partii puhul pidas Pajusaar esialgu silmas hoopis Evelin Samueli, kes aga loobus loo esitamisest seoses eesootava reisiga Jaapanisse (mis jäi ära). Ka enne Ivo Linnat kaalus Pajusaar mitmeid muid meessoliste.

Ilusa ja Linna duett oli kontrastne, lavaesitus puhas ja professionaalne, seda märgati, ning «Kaelakee häälest» sai esimene Eesti laul, mis jõudis Eurovisioonil 10 parema hulka, saades 5. koha 23 osaleja seas; 94 punkti.

7. Ines «Once in a Lifetime» (2000)

Laulu «Once in a Lifetime» esitas Ines ning tema  taustalauljateks olid Kaire Vilgats, Jelena Juzvik, Maiken, Tanel Padar ja Pearu Paulus. Loo muusika kirjutasid eurolaulude ristiisad Pearu Paulus, Alar Kotkas ja Ilmar Laisaar, sõnad kirjutas Jana Hallas.

«Once in a Lifetime» oli Stockholmis peetud võistluse eel konkurentsitu favoriit nii fännide kui ka kihlveokontorite pingeridades. Laul pälvis Eurovisioonil neljanda koha, järgnedes Läti Brainstormi loole «My Star» ja eelnedes Saksamaa laulule «Wadde Hadde Dudde Da?», mida esitas Stefan Raab.

«Once in a Lifetime» kogus 98 punkti, mis tolleks hetkeks oli Eesti kõrgeim tulemus sellel laulukonkursil.

8. Evelin Samuel & Camille Camille «Damond of Night» (1999)

1999. aastal Eestit Eurovisioonil esindanud ja finaalis kuuendale kohale tulnud Evelin Samueli arvates ei ole konkursil eripära, mille järgi saaks saavutatud koha järgi defineerida, kas tegu on hea või halva looga: «Kunagi jäi Vaiko Eplik looga «80’s Coming Back» viimaste sekka, kuigi on tegu kõige andekama poppmuusikuga, keda ma tean.» Evelin lisab, et tema arvates ei ole viimased 10 aastat Eurovisioon olnud laulukonkurss, vaid aina suuremaks kasvav teleproduktsioon: «Seal töötab see, milline on show.»

Seda, et Evelin täna Eurovisioonile kandideeriks, ei ole oodata. «Igal lool ja asjal on oma aeg ja eluetapp ning kui Priit Pajusaar tuleks täna mulle ühte ilusat laulu pakkuma, ma ei usu, et selle vastu võtaksin, sest erinevalt 1999. aastat olen ma täna muusikakauge.»

9. Maarja «Keelatud maa»  (1997)

Enne «Keelatud maa» konkursile toomist oli laul lebanud avaldamata kujul Harmo Kallaste sahtlis, kuna helilooja oli selle planeerinud esitada juba 1993. aasta konkursil solist Janika Sillamaale. Laul aga jäi avaldamata ning Kallaste otsustas veel kord vana looga õnne proovida: tegi kodustuudios uue seade, laulis ise ning pääses Eesti eelvooru. Hiljem Maarja-Liis Ilusa esituses laul rearranžeeriti ning saavutati mäekõrgune võit Hanna Pruuli esitatud 2. koha saanud loo «Üksik hing» ees. Eurovisiooni lõppkontserdi jaoks rearranžeeriti laul taas, seadele lisati orkester.

Euroopa finaalis Dublinis pälvis «Keelatud maa» 8. koha, saades 82 punkti. Eestit Eurovisioonil esindanud lugude seast tõstab loo ka esile Tomi Rahula.

10. Getter Jaani «Rockefeller Street»  (2011)

«Rockefeller Street» on Getter Jaani laul, mis esindas Eestit 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis Saksamaal.

Laulu looja Sven Lõhmus on varem kirjutanud kaks Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud laulu: «Let's Get Loud» 2005. aastal ja «Rändajad» 2009. aastal.

Koos Getteriga esinesid Eurovisiooni lauluvõistlusel taustalauljad Marilin Kongo ja Anna Põldvee ning taustatantsijad Ahto Paasik, Eghert-Sören Nõmm ja Ahti Kiili.

Finaalis sai see 44 punkti ja platseerus eelviimasele, 24. kohale.

See, kes 2016. aasta Eurovisioonile Rootsi Eestit esindama sõidab, selgub juba 5. märtsil Saku Suurhallis Eesti Laulu finaalis, mida saad jälgida ETV ja Postimehe vahendusel!

Tagasi üles