«Eesti laul» – Lego klotsidest tehtud päris asi
3. märts 2017, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/02/6399855t1hdd3f.jpg)
Konkursi «Eesti laul» finaal toimub teist aastat Saku suurhallis ning korraldusmeeskond on saanud seega võimaluse õppida mullustest vigadest. Produtsent Mart Normeti sõnul oli eelmisest aastast võtta umbes kuus lehekülge pikk dokument toona tehtud vigadega ning järgmiseks aastaks on juba praegu ette kirja pandud poolteist lehekülge asju, mida tuleks teha teisiti.
«Põhiline õppetund eelmisest korrast oli see, et kui 5000 inimest on ühes ruumis koos, siis see on tohutu energia – me arvasime, et see on seal, aga me ei uskunud, et see on nii võimas,» rääkis Normet, lisades, et just see teebki saate huvitavaks ja loob atmosfääri. Normeti sõnul on tähtis, et inimesed kohapeal läheksid laval toimuvaga kaasa, mitte ei istuks lösakil oma toolis: «See kõik toidab artisti. Sellepärast see saade nii laetud ongi.»
Kuigi Eesti on üks kõige väiksemaid Eurovisioonil osalevaid riike, on meie eelvoor Rootsi ja Norra järel suuruselt kolmas. «Uhke tunne, et inimesed tulevad sellega kaasa,» rõõmustas Normet, et «Eesti laulu» finaalis on sel aastal Eesti muusikute koorekiht. «Vabariigi parimad on kohal ning selle juures on kõik nagu üks pere, ei ole ühtegi kõrinärimist. See on väga unikaalne.»
Kõige suurem nähtav erinevus võrreldes eelmise aastaga on see, et Saku suurhalli lavakujundus on tänavu palju kallim ning laval on suured ekraanid, mille kasutamine nõuab suurt tiimi. «Need on Saku suurhalli enda väga moodsad ekraanid. Nad tegid selle investeeringu ilmselt ka «Eesti laulu» silmas pidades,» rääkis Normet. Ekraanid loovad laval ruumilise keskkonna ning erinevate nurkade alt näeb lava erinev välja.
Sel aastal on «Eesti laul» tohutult investeerinud ka helisse. «Meie helieelarve on umbes poole suurem kui varem. Kui nüüd ka öeldakse, et suurhallis on heli kehv, siis on kõrvad pesemata!» lubas Normet.
Suurhalli kohale tulnud fännidele mängib enne «Eesti laulu» teleülekande algust DJ Andres Puusepp ning uudistesaate ajaks tehtaval pausil saab esinemas näha «Elu võimaluse» kampaania võitjaid. Kõike Saku suurhallis toimuvat kannab oma veebis üle ka Postimees ja Elu24.
«See on eeskätt telesaade, aga kohapeal on palju lisaväärtusi,» võrdles Normet konkurssi jalgpalli vaatamisega kas staadionil kohapeal või kodus teleri ees. Saali on paigaldatud ekraanid, et ka tagareas istujad show’st ilma ei jääks.
Sel aastal on tehniliselt keerukamad etteasted Kerlil, Daniel Levil ja Lennal. Kerli tiim panustab efektidele. «Pauku tuleb kaks korda rohkem kui poolfinaalis. Daniel Levi lava-show saab olema laseritega väga lummav. Sellist asja ei ole varem Eestis tehtud, stiilipuhas, see on kaameratehniliselt keerukas, et saada laserid õigesti pilti,» rääkis Normet. Liis Lemsalu panustab rohkem valguskepikestele, mis on publiku käes.
/nginx/o/2017/03/02/6399859t1h9d94.jpg)
Normet rõhutas siiski, et «Eesti laul» on väga artistikeskne ning taustatantsijad ja pürotehnika ei pruugi anda mingit eelist – lõi ju laineid ka Ott Leplandi «Kuula».
Lihtsusele, artistikesksele lavapildile panustavad sel aastal Ivo Linna, kes on ilmselt Eesti üks kogenenumaid esinejaid, ja Ariadne, kes on värske tulija.
Selle aasta kõige keerulisem lava-show’ idee oli Antsudel, kes soovisid kasutada vett. «Vesi on ohtlik. Seal oli dilemmasid, aga kuna Antsude üks liige on insener, siis ta lihtsalt mõtles selle välja, kuidas vesi turvaliselt üles ja alla liikuma panna,» ütles võistluse produtsent. Keerukas on ka Lenna etteaste, kus laulja pannakse lendama.
Nii ulmelisi plaane, mida poleks saanud teoks teha, sel aastal kellelgi ei olnud. «Eesti laulu» tiim suunab küll artiste, aga eeldab, et neil endil on mõned ideed olemas. «On olukordi, kus lihtsalt ei ole konkreetset ideed, millega lavale tulla. Kõige tugevam näide on eelmisest aastast, kui päris pikalt moosisime Anett Kulbinit peeglitrikki tegema,» kirjeldas Normet, kuidas Lego klotside ja väikeste peeglitega hakati alguses katsetama, kuidas laval nurki võiks üles ehitada.
Seni pole Normet «Eesti laulu» jaoks väljastpoolt Eestit pidanud nõu küsima, kuid paratamatult tuleb väikses riigis püüda teha asju odavalt, aga nii, et need siiski head välja näeksid: «Me teemegi Legodest asju, mis näevad välja nagu päris. Mujal tehakse päris asjadest päris asju.»
«Eesti laulu» võitjalugu mugandatakse multifunktsionaalsele Eurovisiooni lavale. «Sel aastal Eurovisioonile minnes kasutame kindlasti välismaiste produtsentide abi,» ütles Normet. Tema sõnul oleme oma väikeses mullis olnud nii pikalt, et ei suuda asja enam kõrvalt vaadata ning vajame värsket kõrvalpilku, mis aitaks lugu uuesti defineerida. «Tegemist on inimestega, kes on Eurovisiooni võitnud.»