Ott Lepland: Birgit võluks Euroopat ka ilma tossuta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ott Lepland
Ott Lepland Foto: Andres Putting (EBU)

Möödunud aastal Eestit Eurovisioonil esindanud ja lõputabelis kuuendale kohale jõudnud Ott Lepland usub, et ka ilma tossuta oleks Birgit laval suurepärane.

Üldisemalt lavalistest efektidest rääkides usub Lepland, et tempokamate lugude juures on need ilmestavad, aga ballaadide puhul ei anna need palju juurde. «See oleneb tõesti palju loost. Ma arvan, et Birgiti puhul efekti kasutamine või mittekasutamine väga oluliselt midagi ei mõjuta.»

Olulisemaks kõiksugu efektidest peab Lepland Eurovisiooni kogemuse pinnalt seda, kui mõjus on lavaline etteaste ehk siis need kolm minutit, mil artist end Euroopale «müüma peab».

Birgiti esinemine teisipäevases poolfinaalis jättis Otile väga hea mulje. «Ääretult tugev etteaste. Mina televaatajana jälgisin muidugi ka tema lavalist olekut, vokaali ja seda, kuidas ta kaameraga suhtles. Min ei oleks ausalt häirinud, kui seda tuult või tossu seal olnud poleks. Artist on lõpuks see, kes peab publikut oma esinemisega lummama,» rääkis Lepland Postimehele.

Kuuldes, et lõpuks on Eesti delegatsioon otsustanud tossuefekti siiski lavale tuua, ütles Lepland rahulolevalt, et see on hea uudis. «Meil eelmisel aastal oli ju ainult statiiv ja mikrofon. Otsustasime siis et ei kasuta ühtki lavaefekti,» meenutab Lepland.

Põhjuseks, miks toona lavalistest efektidest loobuti, oli selle peadpööritav hinnakiri. «Malmö numbrid on oluliselt väiksemad. Rootsis tehtud Eurovisioon on Bakuu omast neli korda soodsamalt tehtud. Aserbaidžaanis küsiti näiteks klaveri rendi eest 10 000 eurot ja tossu eest 5000 eurot.»

Finaali plaanib Ott samuti pingsalt jälgida. «Neil kolmel minutil on kõige olulisem see, kuidas Birgit suudab end televaatajate mällu laulda. Raske on mingit kohta talle ennustada. Ka teises poolfinaalis tegin endamisi ennustusi, aga pooltega läksin aia taha. Mingid lood, mis ma arvasin, et ei pääse, pääsesid ja vastupidi. Igasugu ennustusi on siinkohal tarbetu jälgida,» leiab Ott.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles