Tänavuse eurolava vallutavad kuked-kalkunid ja nõretavad ballaadid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurovisioon 2008 Eesti finaal. Võitis Kreisiraadio «Leto Svet».
Eurovisioon 2008 Eesti finaal. Võitis Kreisiraadio «Leto Svet». Foto: Liis Treimann

Ühelt poolt võiks järjekordsete eurolaulude tutvustamine tunduda tühja tööna: pelgalt kahe kuu pärast on enamik neist lugudest nii või naa ajaloo prügikastis ning püünele jääb särama vaid üksainus, kes aasta-aastalt aina hoomamatumaks muutuva lauluvõistluse endale saab.

Teisalt tasuks televaatajal ses helidemüriaadis pisutki orienteeruda – kas või selleks, et mõista, mis eestlaste tänavust laadapalagani ees ootab, ning kes sarnaselt meiega laulu asemel veiderdamisele rõhub. Kui üldse.

Seda, et Kreisiraadio «Leto svet» ainsaks tolatsejaks jääks, ei tasu muidugi karta.

Sest sellessamas eelvoorus, kus eestlasedki end kuuldavaks teevad, tõuseb säravalt esile veel teinegi tolategu: sedapuhku iirlaste esituses, kelle naljaloo «Irelande Douze Pointe» kannab ette korralikult häälest ära kalkun Dustin – telenukk, kelle populaarsust võiks kodumaal võrrelda eestlaste omaaegse Postikanaga.

Neile kahele jääb samas voorus tolategemises ehk õige pisut alla Bosnia ja Hertsegoviina rokkar Laka, kes tarib lavale elus kuke, laseb ilmses segaduses linnu seal lahti ja kukub koos matsaka taluplikaga kiiksuga folgiloo «Pokušaj» saatel tantsu vihtuma.

Ent seegi pole veel kõik – veidra friigi-show’ga üritavad teises eelvoorus ka näiteks lätlased. Nende loo pealkiri «Wolves of the Sea» räägib enda eest – laval on verd ihkav piraadipere eesotsas tehtult tigeda Kapten Konkskäega.

Samas voorus näeb ülelavastatud ja pisut kooliteatrit meenutavat etüüdi veel ka Aserbaidžaanist (ingliks maskeerunud kontratenor Samir ja saatanarüüs Elnuri «Day After Day»), Küproselt (Evdokia Kadi «Femme Fatale») ja Horvaatiast, mida esindab grupp Kraljevi Ulice & 75 Cents.

Viimase lugu «Romanca» on iseenesest päris vahva: gotanprojectilik tangomiks saab laval kokku kohalikus meelelahutustööstuses kindlasti kiiduväärt vanameistri stand-up comedy’ga.

Tõenäoliselt jõuab Horvaatia huumor Balkani riikidele kohale, teiste Euroopa riikide osas julgeks aga tõsiselt kahelda.

Tsirkust jagub finaaligi, kus on koha sisse võtnud Hispaania telekoomik David Ortiz, kes Rodolfo Chikilicuatre nime all Euraasia televaatajad tšikitšikit tantsima õpetab («Baila el Chiki-chiki»).

Õnneks või kahjuks saab pingutatud telepalagan nende näidetega ka läbi. Enamik riike üritab matkida varasemate aastate malli ja purjetada võiduloo tuules.

Et mullu võitis lüheldane Marija Šerifović just armuballaadiga, siis on tänavugi lavale toodud ohtralt armuvalust nõretavaid lembelugusid.

Siin kuuleb värisevate häältega solistipiigasid (näiteks norralaste Maria «Hold On Be Strong», ungarlaste Csézy «Candlelight», serblaste endi Jelena Tomašević looga «Oro», albaanlaste Olta Boka «Zemrën E Lamë Peng»), nutvaid kutsikasilmseid noorukeid (näiteks San Marinot esindava Miodio lugu «Complice», šveitslaste Paolo Meneguzzi «Era stupendo», iisraellaste Boaz Mauda «The Fire In Your Eyes», venelaste Dima Bilani «Believe») või klassikalisi duette, neist silmapaistvam ehk Rumeenia lauljate Nico ja Vladi lugu «Pe-o margine de lume».

Endiselt on menukas katsetada ka igihalja europopiga. Lisaks tavapärasele tantsutümpsule, mille haigutama ajavamad näited tulevad Montenegrost (Stefan Filipovići «Zauvijek volim te») ja Rootsist (Charlotte Perrelli «Hero») ning erksamad esitused Sloveeniast (Rebeka Dremelj «Vrag naj vzame»), Maltalt (Morena «Vodka») või Armeeniast (Sirusho «Qele Quele»), leidub ka radikaalsema rütmiga eksperimenteerijaid.

Nii on näiteks islandlased saatnud võistlustulle tõelise trance-loo «This Is My Life» (ansambel Eurobandid) ja bulgaarlased püüavad pilke hoogu sattunud DJde, helimiksijatega.

Üllatavaimaks võib lugeda aga nn vanade eurooplaste ehk Euroopa Ringhäälingute Liidu suurliikmete Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa viitsimist vaadata seekord pisut hoolikamalt ringi peavoolumuusikat viljelevates helistuudiotes ning sõeluda välja korralikult üles töötatud ja produtseeritud artistid: inglastel kaasakiskuva fungiloo esitaja Andy Abraham, sakslastel müüv tüdrukutebänd No Angels ning prantslastel üliedukas elektropopi-mees Sébastien Tellier.

Tõepoolest eeskujulik valik ning mine tea, ehk toob selline universaalne edetabelimuusika Eurovisiooni vanasse Euroopasse viimaks tagasi.

Ning veel – vahet pole, et Eesti Televisioon pole selleaastaseid eurolugusid veel tutvustama hakanud.

Tänapäeval piisab sellest, et avada menukas videoportaal Youtube, kuhu kõik lood kenasti üles riputatud. Osaliselt võib aitäh öelda usinatele fännidele, osaliselt on aga Euroopa teleorganisatsioonid ise võtnud vaevaks oma laulikuid täiesti tasuta promoda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles