Elu24.ee Eurovisioonil: pärast võistlust rusikatega ei vehita

Jarmo Siim
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreisiraadio pärast poolfinaali
Kreisiraadio pärast poolfinaali Foto: Liis Treimann

Pärast teisipäevast Eurovisiooni poolfinaali, kust Kreisiraadio edasi finaali ei pääsenud, valitsesid kahetised tunded. Üheltpoolt olid fännid kurvad ning mõni poetas isegi pisara, kuid teisalt oldi Eesti esitusega väga rahul. Ning kokkuvõtvalt nenditi, et vähemalt oli lõbus kaasa elada. Ka võistlusjärgsel peol kiideti nende esitust ja oldi väga sõbralikud.

Seetõttu oli mu jaoks üsna üllatav, kui kodumaalt hakkas tulema kurbi noote Eesti koha osas ning kibestumist edasipääsenud riikide osas. Siinkohal tuleb märkida, et Eesti eurofännid korraldasid poolfinaali ajal ennustusvõistluse ning neil läks täppi 8 riiki 10st. Veelgi täpsemad olid siinsed meediaesindajad, kes ei ennustanud vaid Soome finaali pääsemist. Kohati tundub, et eestlaste maitse on hakanud eemalduma Eurovisiooni-keskmisest - ei ole me ju mitmel viimasel aastal andnud ühtegi punkti võitjale. Kui Soome muidugi välja arvata.

Nüüd võib spekuleerida, et tegelikult töötas Eurolaulul rahvusvaheline žürii lõppkokkuvõttes paremini kui telehääletus ja võib-olla oleks tark idee see tagasi tuua. Samas on Eesti delegatsiooni juht Juhan Paadam öelnud, et Eurovisiooni puhul keskendub ETV Eesti vaatajatele. Ja «vox populi, vox dei» ehk rahva hääl on jumala hääl. Telereitingud kinnitavad selle otsuse õigsust, aga kaua kõrged vaatajanumbrid püsivad, kui Eesti lõppvõistlusele ei pääse?

Eurovisiooni võiduvalem on ju tegelikult lihtne: hea laul ja suurepärane esitus. Sekka veel mõningad detailid, mis juba ei sõltu esitajatest. Ning kui korralduslikult poolelt on Eesti delegatsioonis kõik väga korras olnud, siis tundub, et kahest peamisest faktorist on vähemalt üks mitmel aastal ebaõnnestunud.

Siiski tuleb ka tunnistada, et meil on viimastel aastatel olnud piisavalt ebaõnne - nii olid näiteks «Tii» ja «Looking through my window» mõlemad võrdlemisi head, aga samal võistlusel olnud sarnaste lugude parem esitus nullis nende võimalused.

Kindel on aga see, et minevikus on meil olnud väga häid laule ja esitajad, viimastel aastatel tundub neid aga vähem olevat. Kuhu on jäänud Eurovisiooni ringkondades siiamaani meenutatavad «Kaelakee hääled», «Runawayd» või «Diamond of nightid»? On põhjus kohalike muusikaringkondade väiksuses ja kohatises väsimuses ning motivatsioonipuuduses? Enam pole vaja ennast tõestada ning siis süüdistatakse pigem võistlust kui ennast?

Seega muud üle ei jää, kui loota, et järgmisel aastal on meil olemas kõik - hea laul ja esitus ning ka lisadetailid. Ja eeskuju tuleks võtta Kreisiraadio professionaalsusest laval. Küll siis ka võit tuleb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles