Eurovisooni ekspert tõi ära komistuskivi, mis võib Soome esindajatelt võidu võtta

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomet esindab Eurovisioonil ansambel Pertti Kurikan Nimipäivät
Soomet esindab Eurovisioonil ansambel Pertti Kurikan Nimipäivät Foto: SCANPIX

Alates 2009. aastast on Eurovisiooni lauluvõistluse finaliste ja võitjat hääletatud süsteemiga 50/50 ehk pooled hääled tulevad erinevate riikide žüriide poolt ja teine pool rahvahääletusega.

Just see 50/50 võib aga saada Soomet esindavale vaimupuudega muusikute ansamblile Pertti Kurikan Nimipäivat (PKN) saatuslikuks, edastab iltasanomat.fi.

Soomlasest Eurovisiooni eksperdi Tuomas Lassinharju sõnul peetakse peetakse seda süsteemi ausaks, kuid tegelikkuses annab see žüriidele enam hääletamisšansse kui telefonihääletajatele.

Kui žüriid peavad PKNi viimaseks, siis ei aita palju ka rahva antud hääled. Žüriidel on võimalus panustada oma lemmikutele ja neile mitte meeldivad esindajad «diskvalifitseerida».

Eksperdi arvates võib žürii olla PKNi suhtes kriitilisem kui rahvas.

«Varasematel aastatel on žürii eelistanud «klassikat». Rahvale meeldivad aga hoopis teised esinejad, kuid žürii sõna on maksma jäänud. Žüriisid on kritiseeritud, et nad peaks hoopis teistele aspektidele tähelepanu pöörama,» selgitas Lassinharju.

Soome ansambel Lordi võitis 2006. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse ning siis toimus vaid telefonihääletus.

Lassinharju arvates ei oleks Lordi 2006 võitnud kui käibel oleks olnud 50/50 hääletus.

«Eurovisioonil edu saavutamise saladus seisneb selles, et tuleb osata meeldida nii rahvale kui ka popmuusika asjatundjatele,» selgita soomlane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles