Eurovisioon kajastab geopoliitilisi konflikte?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa õed Tolmaševid, kes 2014. aasta Eurovisioonil välja vilistati
Venemaa õed Tolmaševid, kes 2014. aasta Eurovisioonil välja vilistati Foto: SCANPIX

Austria Viini ülikooli sotsiaalteadlaste sõnul ei ole Eurovisiooni lauluvõistlus vaid kitš, glamuur ja palju lavasuitsu, vaid väljendab ka tõsiseid geopoliitilisi pingeid.

Uurija Dean Vuletici sõnul on sellel lauluvõistlusel varjatud kujul mitmeid diplomaatia ja sotsiaalpoliitika sõnumeid, kirjutab The Local.

«Lauluvõistlus toob kokku erinevad riigid, millel on erinev ajalugu. Kuigi põhirõhk on laulmisel ja muusikal,  ei saada üle ega ümber ka poliitikast ja kunagisest ida ja lääne vahelisest lõhest,» selgitas asjatundja.

Vuletici sõnul on Eurovisiooni lauluvõistlus nagu «suur peegel», mis kajastas ja kajastab seni ida-lääne suhteid.

Kommunistlik Juoslaavia liitus selle lauluvõistlusega juba 1961. aastal ehk vaid kuus aastat pärast selle käivitamist.

«Jugoslaaviat hakati siis idabloki maadest pidama kõige avatumaks ja läänelikumaks. See oli ainus kommunistlik riik, mis osales sel lauluvõistlusel  kogu külma sõja aja,» nentis uurija.

Nõukogude tankid surusid 1968. aastal maha Praha kevade ülestõusu, kuid Austria saatis siis poliitilise sõnumina Eurovisiooni lauluvõistlusele oma esindajana Tšehhi laulja Karel Gotti.

«Austria seisukoht oli, et sellisel viisil avaldavad nad ülestõusnutele toetust ja poolehoidu,» lisas Vuletic.

Austria ei osalenud 1969. aastal Hispaanias toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel, kuna selles riigis oli Francisco Franco diktatuur.

Pärast raudse eesriide langemist ja külma sõja lõppu jätkus Eurovisiooni lavadel varjatud poliitiliste manifestide edastamine.

Idabloki riigid liitusid Eurovisiooni korraldava Euroopa ringhäälingute liiduga (EBU) ning hakkasid võistlema ka Eurovisioonil.

«1990. aastate alguses oli EBU esimene Lääne-Euroopa liit, millega said liituda ka endiste kommunistlike riikide ringhäälingud,» nentis Vuletic.

Kui aga endised idabloki maad said NATO ja Euroopa Liidu liikmeteks, hakkas Eurovisioon mõnevõrra oma poliitilist tähtsust kaotama.

Viimastel aastatel on  Venemaa ja lääne vahelised pinged kasvanud ning seda olevat märgata ka Eurovisioonil.

2014. aastal Eurovisioonil Taanis Kopenhaagenis vilistati Venemaad esindanud Tolmatševi õed välja. See leidis aset vaid kaks kuud pärast seda kui Venemaa Krimmi annekteeris.

Siis võitis lauluvõistluse Austria «habemega naine» Conchita Wurst, keda hakati siis pidama lääne seksuaalvähemuste vabaduste sümboliks.

Venemaal  on kehtestatud seadus, mis keelab alaealiste seas homopropaganda tegemise ning selles riigis suhtutakse seksuaalvähemustesse üsna halvasti.

Sel aastal ei ole Viinis olnud väga suurt Venemaa vastasust märgata, kuna poliitilised pinged Venemaa ja lääne vahel on juba mõnda aega kestnud ning see on hakanud paljusid tüütama.

Venelanna Polina Gagarina poolt ette kantavat pala «A Million Voices» peetakse selle aasta lauludest üheks paremaks. Esimeses poolfinaalis sai see laul võimsa aplausi osaliseks ning pääses finaali.

EBU reeglite kohaselt tohib lauludes olla poliitilisi sõnumeid, kuid mitte äärmusrahvusluse või sõjaga seotut.

Samas on paljude laulude sõnumid piiripealsed. Just selline on selle aasta Armeenia pala, millel on viide 20. sajandil aset leidnud armeenlaste genotsiidile. Türgi eitab seni Ottomani impeeriumi ajal toimunud massitapmist.

Esmalt kandis see laul pealkirja «Don´t Deny», kuid hiljem anti palale pealkiri «Face the Shadow», mis on märgatavalt pehmem.

Gruusia soovis 2009. aastal osaleda Eurovisioonil palaga, mille pealkiri oli «We Don´t Wanna Put In». EBU keelas selle, kuna nähti otsest viidet Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

Vuletici sõnul kajastab Eurovisooni lauluvõistlus omal viisil maailmas toimuvat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles