Kuula: Eesti Laul 2016 poolfinalist Kéa avaldas võistluslaulu «Lonely Boy»

Eesti Laul 2016 poolfinalist Kéa

FOTO: promo

Täna ilmus Eesti Laul 2016 poolfinalisti Kéa kaunis võistluslaul «Lonely Boy». Loo autoriteks on Egert Milder, Robert Stanley Montes, Ian Karell ja Morten-Endrik Milder. Altpoolt leiad Kéa kirja, kus ta räägib ise kõigest lähemalt!

Armas Sina, kes Sa seda kirja loed!

Mina olen Kéa. Olen üks kahekümnest õnnelikust, kes tänavusse Eesti Laulu poolfinaali valiti ja täna ilmub lõpuks minu lugu «Lonely Boy"»- see sama, millega veebruari alguses võistlema asun. Ma väga loodan, et leiad aega mu lugu kuulata, mis on nüüd üleval Youtube'is!

Otsustasin kõrvale hiilida ametlikust pressiteatest ja kirjutada otse, kes ma olen ja miks ma just nüüd oma muusikaga Sinu ette astun, sest täna on minu jaoks tegelikult ülitähtis päev - olen seda hetke, mil minu päris esimene lugu avalikkuse ette jōuab, oodanud põhimõtteliselt terve oma elu! Nii kaua, kui mäletan olen unistanud sellest, et saaksin laulda suurele publikule ja esitada muusikat, mis on nö minu oma. Mis on mulle mõeldes loodud, milles saaksin oma tundeid ja mõtteid väljendada. Mida esitades tunnen, et oskan ja tahan kõik mängu panna.

Olen sündinud perre, kus ema on laulja ja muusika ning laulmine on seetõttu olnud minuga sünnist saati. Ehk et tegelikult ei oskagi ma oma elu muud moodi kui laval ja lauldes ette kujutada. Mind on lapsest saati paelunud RnB, soul, hiphop ja üldine suur armastus muusika vastu. Mu kõige esimene mälestus lapsepōlvest on televiisorist nähtud vaatepilt maani valges kleidis ja lokkide lehvides laulvast Whitney Houstonist, kes istutas minusse kinnisidee ka ise kunagi mõnel suurel laval laulda nii nagu muud maailma mu ümber poleks. Varajases nooruses tegelesin 8 aastat ka balletiga, mis pani mind lava veel rohkem armastama. Solistina olen varem teinud koostööd erinevate DJ-de ja muusikutega ning esinenud Tallinna jazz-klubides. Siiski pole ma seni suurematele lavadele päris mulle loodud muusikaga veel astunud.

Olen siiani teadlikult mööda kõndinud talendikonkurssidest ja lauluvõistlustest ning püüdnud hoida pigem tagaplaanile, tihti ilma, et mu sõbradki teaks, et esinemas käin vōi mõne loo kallal töötan, kohanedes nii lava, iseenda ja publikuga tasapisi, et valmistuda rahulikult selleks tänaseks hetkeks. Tunnen, et täna olen ma lõpuks vaimselt rohkem valmis kui kunagi varem, et tulla välja päris oma asjaga. Loomulikult tajun, et nii laulja kui lavaartistina on mul veel pikk tee minna ja lõputult palju õppida, aga esimest korda tunnen, et olen leidnud enda ümber meeskonna, kellega olen ühel lainel, kellega koos saan luua muusikat, millesse ma jäägitult usun. Tunnen, et just nüüd on käes see hetk, kus tuleb lõpuks hakata oma eluaegset unistust ellu viima ja see kōik on meeletult põnev. Ehkki tunnistan - ka parasjagu hirmuäratav ja närvesööv!

Igal juhul. Loodan südamest, et naudid «Lonely Boyd»! Et saad samastuda, kaasa mõelda ja kaasa tantsida! Ja loodan, et lugu jääb kummitama (nagu see mind juba oktoobrist saati kummitanud on). Kohtume televiisori vahendusel 13. veebruaril, kui on eetris Eesti Laulu 1. poolfinaal!

Rõõmsalt «Lonely Boy'd» ümisedes ja kõige paremaid soove soovides,

Kéa

Kuidas lugu meeldib?

Tagasi üles