Tantsiv tulesäde Kristel Aaslaid
Eesti laulu finalist

Kui keegi annaks välja kõige vähem staaritseva tähe tiitlit, napsaks soe ja lustakas Kristel selle otsemaid endale. Kas temas ongi peidus mingeid peenutsevaid maneere? Kahtlen. Küll on aga ühes võrdlemisi väikesekasvulises Saaremaa plikas varjul erakordselt võimas ja põneva tämbriga hääl, sündinud humoristitalent ja tuline tantsulõvi. Tantsu-Kristeliga lähemat tutvust teemegi.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kristel Aaslaid on säravalt orbiidil – Cartooniga püüab ta pooldajaid Eesti Laulu finaalis, tema energiast pulbitsev nišibänd Avoid Dave viis äsja koju Eesti muusikaauhindade parima elektroonikaalbumi tiitli. Lisaks padjaklubi legendaarselt lahe vaatajamagnet Miša, raadiotöö ja tants. Viimase üle ehk imestab kohalik publik kõige enam, sest ei ükski senine lava-show ega näosaate värvikad karakterid ole Kristel tantsuannet täiel määral avada suutnud.

Kuidas kõige paremini Kristeli tantsumaailmaga tuttavaks saada? Väga lihtsalt – hüppame vette tundmatus kohas ja teeme temaga trenni kaasa. Hoplaa – ja esimese paari minutiga on Kristel pulsi üles kruvinud. Ma ei pea end just kehvas vormis moetoimetaja-tibiks, aga tõele au andes: Kristel on kiire nagu keravälk ja tugev nagu tank! Ja lisaks muule on tal imeline oskus võtta elu kergelt, rõõmuga, sellisena, nagu see on. Milleks muretseda? Elu ise voolab sulle vastu ja sa ei peagi sõudma, kui jätkub vaid julgust purjed õigesse suunda seada.

Kristel mida tants sinu jaoks tähendab?

Kui sa tantsid hingest, siis võid sa tantsu lõppedes välja näha täiesti hullumeelne, higist tilkuda

Ta on kõik! Ema on rääkinud – nii kui kuskilt mussi tuli, siis pisike Kristel kohe tantsis. Avastasin Saaremaal toreda tantsukooli Semiir ja nii kui kaheteistkümnesena tantsusaali sisenesin, armusin täiesti ära! Tants on tohutu vabadus ja eneseväljendusviis! Ja see on mind palju elus aidanud, läbi muredest ja raskustest – kui midagi on hinges, saan selle välja tantsida. Enne Tallinna tulekut olin aasta ise Semiiris treener – andsin trenne, mõtlesin tantse välja. Siiani, kui näen kunagisi trennikaaslasi, tunnen, et hullult tahaks ka! Tants pole minu südamest kuhugi kadunud.

Kui ise tantse lood, kuidas see käib?

Minu mäletamist mööda ongi kaks koolkonda – saad luua liikumise lüürika peale või nii, nagu meloodia sind juhatab. Mind peab lüürika esmalt kõnetama. Pean suutma oma kehaga näidata seda, mida ma laulan! Üks mu lemmikdefinitsioone tantsule ongi: tants on füüsiliselt muusika näitamine. Liikumine peab tooma laulu mõtte sulle silme ette. Seda üritan ka ise tantse luues silmas pidada.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kui sa niimoodi spontaanselt hakkad muusikat näitama, võib mõni liigutus ka kole tulla. Kas sinul pole hirmu, et äkki paistan kole?

Üks Usheri tsitaat võttis mult selle hirmu ära: «Kui ise usud liigutusse, siis mitte keegi ei arva kunagi, et see on kole!» Eneseusk ja vabadus teevad tantsu palju huvitavamaks, värvikamaks. Tantsus ei tohiks hirmu tunda. Kui sa tantsid hingest, siis võid sa tantsu lõppedes välja näha täiesti hullumeelne, higist tilkuda, aga see näitab, et andsid endast 110 protsenti. See on ju loogiline, kui tantsid oma enda koreograafiat! Tants on hetke sisse minek, kus sa ei pane enam aega ega ruumi tähele. Sa ei tantsi selleks, et muljet avaldada, vaid selleks, et inspireerida!

Sinu eesmärk on äratada inimene tardumusest, anda talle läbi tantsu tugev emotsioon?

Jaa, just see. Ma tean, et ma pole supertantsija, mu käed on natukene liiga makaronid, ma ei tee alati oma liigutusi lõpuni, mul kehahoiak pole täpselt õige … Aga mis siis! Mulle nii meeldib tantsida. Ja ma loodan, et minu entusiasm teeb tehnika puudujäägid tasa. Peamine on emotsioon, kirg tantsu vastu, see põlemine eraldabki tõelised tantsijad teistest. Nõnda, et näpuotsest tuleb elektrit välja.

FOTO: Mihkel Maripuu

Võtmeküsimus on siin julgus, kas riskid oma sisemise tule välja lasta. Kuidas sina oma energia vallandad?

Lihtsalt küsin: kelle jaoks ma seda teen? Lõpuks ma ju teen seda iseendale. Kui iseennast usaldad, siis kõik muu läheb loomulikult. No mis juhtub, kui midagi läheb valesti? Mitte midagi! Jaa, tulevad mingid kommentaatorid, ütlevad, et see oli tobe ja nõme. Ja no mis siis? Ma vähemalt julgesin teha! Ma kindlasti ei kahetse, et ma põrusin. Ma kahetseks seda, kui ma isegi ei tea, mis tunne oleks olnud põruda. Mõnikord tuleb vabalt võtta ja käega lüüa, muidu elu läheb veits liiga igavaks. Olen eluaeg selline inimene olnud, kes isegi pudelis paigal ei püsiks. Ja viimasel ajal hüppab sülle nii palju erinevaid võimalusi, minu valik on alati panna ennast proovile!

On sul tantsus oma lemmikstiil?

Olen pikalt hip-hopi teinud, house proovinud ja viimasel ajal on mulle contemporary väga meeldima hakanud. See on küll hästi tehniline, aga väga põnev.

Mis on sinu jaoks kordaläinud trenni tunnus?

Hea trenn on olnud siis, kui ma pole kordagi mõelnud, millal see läbi saab. Kui olen üleni tantsu sees. Ma olen isegi nutnud, et mõni asi ei tule välja, vaatad kella, millal saan viimaks minna jäätist sööma ja ennast lohutama ... Aga kui see keeruline asi viimaks õnnestub, siis on ikka nii hea tunne! Kui sa ennast ületad, saad ka kätte selle viimase, mis sul veel sees on. Meil omal ajal olid kaheksatunnised trennipäevad, oma mõnusa tantsuperega – oli raske küll, aga ma nii väga igatsen selle järele praegu.

Kas tants on sinu esimene armastus loominguliste väljendusvahendite seast?

Naljakas, mu elus on kõik enam-vähem korraga juhtunud, lavaelu on mind alati tõmmanud. Muusika tuleb ikka enne tantsu. Kui peaks panema järjekorda, siis esimene on laul, seejärel tants ja kuskil vahepeal näitlemine. Omal ajal tegime klassikaaslastega «Hansu ja Gretet» ja mina mängisin selles näidendis isa. Nii et Miša juured on võib-olla sealt tulnud. Muusika on siiski mu kõige suurem kirg! Lauljana laval saan kõik need oskused ühendada – sa tantsid seal, võtad rolli, et anda edasi seda, mis laulus on. Muusika heliseb mu hinges kogu aeg, sellest ma ei suudaks loobuda.

FOTO: Mihkel Maripuu

Julgustaks nüüd inimesi, kes täna veel ei tantsi -  mida see annab?

Tantsus saab ennast hullult välja elada! Pole vaja end piirata – tants on organiseeritud kaos liikumises, kui sa hüppad mõnele rokkloole kaasa ja hakkad tegema konkreetsemaid liigutusi – see ongi juba koreograafia! Tantsu kaudu saad sa endast välja kõik negatiivse ja laadida end värske, hea energiaga. Selle asemel et minna ja peksta mingit suvalist posti kuskil tänava peal. Energia tuleb välja elada, mitte tsentrifuugida seda enda sees.

Aga mida peaks tegema need, kes tunnevad – aga mul … ei olegi energiat.

Kõigil on! See on kättevõtmise asi. Isegi kui tunned, et sul polegi energiat, mida maha rabeleda – peale tantsutrenni on sul seda sada korda rohkem. Liikumine annab palju elurõõmu juurde ja mitte ainult endale – see nakatab ka teisi. Minu meelest on tants üks tervislik, looduslik narkootikum. Liikumises on jõud!

FOTO: Mihkel Maripuu