5 küsimust Mimicryle
14. veebruar 2011, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Laulu teises poolfinaalis osaleb Mimicry lauluga «The Storm». Küsimustele vastas bändi liige Paul Leppason.
Iseloomusatge oma muusikakollektiivi?
Mimicry eesmärgiks on luua elavat ja agressiivset tantsumuusikat, seostuvateks stiilideks on electroclash, techno ja garaažirock.
Mille poolest on teie lugu just Eesti Laul, milliseid Eestile omaseid
kvaliteete ta kannab aastal 2011?
Laulu ja meie kollektiivi iseloomustavad julge lähenemine, omapära ja nooruslikkus. Kõik need sõnad võiksid ideaalis kirjeldada ka Eesti ühiskonda ja kultuuri.
Milline konkurenti peate kõige ohtlikumaks? Laulu, autori(te) või
esitaja(te) poolest?
Getteri lugu on väga tugev ja stiililiselt Eurovisioonile sobiv. Kuid nagu eelmine aasta näitas, võib litakas ükskõik kust tulla. Häid lugusid on ikka väga palju, Eesti heliloojate üle võib igatahes uhkust tunda. Isiklikuks lemmikuks on mul jätkuvalt Shirubi Ikazuchi, kellel on selge imidži tõttu ka võimalus täiesti olemas.
Eesti Laul pole üksnes muusika ja sõnad. Kellega kavatsete lavashow ja kostüümide loomisel koostööd teha, et finaalkontserdil võimalikult edukalt esineda?
Finaalkontserdist on veel veidi vara rääkida, kuid poolfinaalide puhul on tegu suht puhta DIY-ga. Kenega oleme öösiti mu pööningul aerosoolidega esinemiseks särke värvinud ja nii edasi. Aitajaid on ja lõpuks koosneb kõik väikestest teenetest, kuid mingit suuremat sponsorit meil pole. Chalice laenas mulle oma kaelas rippuvat sünti näiteks.
Igavikuline küsimus - kumb süsteem on õiglasem, kas žürii tehtud
eelvalik või rahvahääletus. Mida arvate?
Rahvahääletus tähendab seda, et peamine määraja on artisti populaarsus. Ühtlasi on rahvahääletuse tulemus alati keskpärasem, sest pinnale jäävad ainult ühised nimetajad, asjad mis kedagi ei häiri ega suuda erilisi emotsioone tekitada. Meil kõigil on erinev maitse ja isiksus, kuid 10 000 hea maitsega võrratut isiksust annavad kokku ikkagi ühe juhmi ja maitsetu otsuse. Samas on rahvahääletus aus ja kes muu kui rahvas peaks valima Eesti Laulu?
Hea žürii koosneb asjatundjatest, kes omavad muusikast laiemat pilti kui tavainimene, nad oskavad asju võrrelda ja konteksti panna. Kuid muidugi ei suuda ükski inimene jääda täiesti objektiivseks. Muusika ongi mõõdetav vaid emotsionaalsel ja isiklikul tasandil.
Arvan, et žürii pluss rahvahääletus on parim variant sellise asja otsustamiseks. Tasakaal. Eelvaliku puhul oleks rahvahääletus aga liig.