Postimees Kiievis: Eurovisioon on varjutanud sõja

Kristina Herodes
, reporter, Kiiev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kiievi tänavad on üle ujutatud Eurovisiooni kujunduselementide, muusika ja eufooriliste inimestega. Kohalikke on haaranud Eurovisiooni-palavik ja iga teine juhuslik vastutulija oskab õnnelikult hõisata: «Daa, Estoniaaaa! We are lost in Veronaaaa!»

Koit Toome ja Laura on Kiievis tõelised staarid ja euroseltskonnas lausa omad inimesed. Mäletatakse Laura ülesastumist 2005. aastal Suntribe’i ridades ja leidub ka neid, kes küsivad igatsevalt: «Mis ikka juhtus? Miks nii tore särtsakas plikadepunt laiali läks?» No mis nende tüdrukutega ikka juhtub – suureks kasvavad!

Koit ja Laura külastasid Eesti Suursaatkonda Kiievis.
Koit ja Laura külastasid Eesti Suursaatkonda Kiievis. Foto: Sander Ilvest

Koit Toome etteastest Birminghamis 1998. aastal on möödas ligi paarkümmend aastat, kuid pressikonverentsidel on ikka samad fännid ja ajakirjanikud, kes olid saalis ka tol korral. Kui meile ehk vahel tundub, et Eesti artiste kaugemal ei teata, siis Eurovisiooni kontekstis see kindlasti paika ei pea. Kui sellele karussellile astud, siis teatakse sind üle Euroopa. Muidugi sõltub maine sellest, kuidas ennast Eurovisoonil näitad, sest kõike pannakse tähele ja andeks ei anta ainsatki valet nooti.

Koit Toome ja Laura Eurovisiooni punasel vaibal
Koit Toome ja Laura Eurovisiooni punasel vaibal Foto: Sander Ilvest

Kogemus paistab välja

Laura ja Koidu enesekindlus ja elukogemus paistavad välja igal sammul. Laura tunneb end kui kala vees nii lavaproovis pika slepiga kleidis kiireid samme tehes kui pressikonverentsidel ja intervjuudel ootamatutele küsimustele vastates. Koidul on alati varnast võtta soe naeratus ja siiras inimlikkus. See on artisti juures tähtsamaid asju – ausalt öeldud sõnu kuulatakse, aga tuimi loosungeid ei pane keegi tähele.

Saa video vahendusel osa Koidu ja Laura emotsioonidest Kiievi Euromöllus.

Enamik artiste on Kiievisse sõitnud, et esindada ja esineda, nad on laetud ja kõigeks valmis iga hetk ja igal pool. Oma riigi ajakirjanik ehk pole kõige sõltumatum seda hindama, kuid siiski  jääb mulje, et Eesti esindajad on olukorrast rohkem üle kui nii mõnigi rivaal. Energiat jagub neil nii teraseks ja kiireks reageerimiseks kui ka spontaanseks improviseerimiseks. Ja isegi nalja jõuavad nad teha, nii et kõikjal saadab Eesti esindajaid naer.

Koit Toome ja Laura Põldvere pressikonverents - palju nalja ja naeru!
Koit Toome ja Laura Põldvere pressikonverents - palju nalja ja naeru! Foto: Sander Ilvest

«Lava peal on väga mõnus olla, aga seal on palju tehnilisi nüansse, mis kõik peavad õnnestuma,» oli Laura teise lavaproovi järel etteastega rahul. «Minu kogemus on, et kõige lahedam on olla laval just selles koosseisus, mis on seotud «Veronaga». Kõige ägedam kogemus on see aasta!»

«Meie number on rohkem selline loo rääkimine, ei ole tohutut tulemöllu ega mööda lava ringi karglemist,» lisas Koit Toome. «Eks ole näha, kas see toob edu, kuid kindlasti eristub see suuremast osast numbritest. Mulle meeldis see lugu esimesest hetkest, kui [loo autor] Sven Lõhmus mulle seda lasi.»

Laura ja Koit Eurovisiooni proovis.
Laura ja Koit Eurovisiooni proovis. Foto: Sander Ilvest

Eurovisooni sündmuste kese on suurimas näitustehallis, mis Ukrainas leida – Kyiv International Exhibition Centre’is. 58 000-ruutmeetrine kompleks sisaldab umbes Tallinnas asuva Saku suurhalli mõõtu saali, erikujundusega lava, mille taga on tõeliselt head orienteerujanina vajav abiruumide ja koridoride labürint, ning pressikeskust.

Viimane on sisustatud nii, et ajakirjanikud võiksid sinna sõna otseses mõttes sisse kolida – avarad puhkealad, diivanid, kott-toolid, helikindlad boksid intervjuude tegemiseks ja videote salvestamiseks ning muidugi ka ohtralt ruumi töö tegemiseks.

Video: Tunne Kiievi südalinna rütmi ja tee kaasa teekond Eurovisiooni toimumispaika!

Töötempo on ajakirjanikel Eurovisioonil kohutavalt kiire, kuid sellegipoolest leitakse igal sammul aega vennastumiseks ja muljete vahetamiseks. Uudiste turmtuld see ei peata: infot toimuvast paisatakse maailma sajas suunas laiali lausa rindereporteri kiirusega. Mis siis, et kuulirahe all siin keegi ei rooma – need on kõigest lood ja lauljad. Siiski näib kõiki olevat haaranud mingi ühtne europsühhoos. Jaa, me kõik usume siin, ühel käel austerlased, teisel hispaanlased, et Eurovisioon ongi maailma kõige tähtsam asi!

Seekordne Eurovisiooni hüüdlause kõlaks eesti keeles nii: «Tähistame mitmekesisust!» Inimlik ja õilis, kuid nagu ka mitmel varasemal aastal, võib sellestki leida vähemuskogukondi toetava sõnumi. Ning olgem ausad – tänu geikogukonna Eurovisiooni-huvile selline konkurss nii uhke ja suurejoonelisena ilmselt üldse võimalik ongi. Eufoorilised ja arvukad fännid loovad sündmuse ümber lõbusa ja artiste toetava atmosfääri.

Koit ja Laura andsid oma loo välja retrohõngulisel vinüülil, Koit signeerib fännidele plaate Eesti Suursaatkonnas Kiievis.
Koit ja Laura andsid oma loo välja retrohõngulisel vinüülil, Koit signeerib fännidele plaate Eesti Suursaatkonnas Kiievis. Foto: Sander Ilvest

Aval Ukraina hing

Eurovisiooni logo on tänavu kukkunud välja erakordselt sümpaatne ja stiilne – segu Ukraina rahvuslikust amulettkaelakeest namysto’st ja euroliidu tähepärjast. Namysto pole mingi niisama ehe, ukrainlased on praktilised inimesed! Kee, milles iga pärl on erinev, hoiab legendi kohaselt selle kandja ilu ja tervist. Sellise igavese nooruse salarelva saab iga Eurovisiooni külaline endale eurokülas müüdava nänni hulgast hankida.

Otse Kiievi linnasüdames, peaväljakul Maidanil laiutab Eurovisiooni küla. Pole võimalik tulla kesklinna ja sinna mitte kasvõi kogemata sattuda. Liiklus on suures osas suletud ja taksojuhtidel on kuldsed päevad, iga lühikegi distants tähendab uhkeid ja pikki ümbersõite. Ega autod linnasüdamesse tõtt-öelda enam mahukski, kuna nii euroküla kui ka seda ümbritsevad tänavad on tihedalt täis õnnelikke kiievlasi, kes tantsivad 20-kraadises kevadöös.

Laura Põldvere ja Koit Toome esinesid Eurokülas - rahvast nagu Laulupeol!
Laura Põldvere ja Koit Toome esinesid Eurokülas - rahvast nagu Laulupeol! Foto: Sander Ilvest

Möll käib eurokülas lakkamatult hommikust hilisööni. Fännialas saavad laulukonkursist osa linnaelanikud ja kõik artistid astuvad seal järgemööda üles tasuta kontsertidega. Neist osa saamiseks on vaja üksnes kannatust varuda, kuna turvanõuded on väga karmid – isegi selleks, et linnaväljakul veidi trallitada, tuleb läbida piiksuvad väravad, näidata ette oma kott.

Samas oleks nii suure rahvakogunemise puhul veelgi häirivam, kui turvalisusele ei mõeldaks. Kontrollimine igas läbipääsus tekitab kõikjale ummikuid, kuid kohalikud paistavad neist pigem rõõmu tundvat – ongi hea võimalus võhivõõrastega jutuots üles võtta ja ühise pikema passimise käigus sõbrunetakse tihti sedavõrd, et pärast turvaväravaid läheb jutt juba lastele ja muule isiklikule. Ja kui eestlane uurib uuelt tuttavalt enamasti, mis tööd ta teeb, siis ukrainlast huvitab just pere – lapsed, õed, vennad, isa ja vanaisadeni välja.

Ukraina pealinna näol on tegu muidugi tõelise suurlinnaga – oma 2,9 miljoni elanikuga hoiab Kiiev Euroopa linnade seas seitsmendat kohta. Tundub uskumatu, et kahe Eesti jagu rahvast korraga ühes rütmis mõtlema, tegutsema ja lauluvõistlust palavalt armastama hakkaks. Kuid siiski – kuumavereliste, sentimentaalsete ja ülimalt emotsionaalsete ukrainlaste puhul on see täiesti võimalik.

Euroküla Kiievi südames.
Euroküla Kiievi südames. Foto: Sander Ilvest

______

Esimene poolfinaal

Täna lavale astuvad riigid esinemisjärjekorras:

  • Rootsi
  • Gruusia
  • Austraalia
  • Albaania
  • Belgia
  • Montenegro
  • Soome
  • Aserbaidžaan
  • Portugal
  • Kreeka
  • Poola
  • Moldova
  • Island
  • Tšehhi
  • Küpros
  • Armeenia
  • Slovakkia
  • Läti
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles