Ukraina on küll Eurovisiooni lummuses, kuid Euromaidanit ei ole unustatud

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurovisiooni logo Kiievis
Eurovisiooni logo Kiievis Foto: Aziz Karimov/Pacific Pres/SIPA/Aziz Karimov/Pacific Pres/SIPA/Scanpix

Ukraina on olnud viimased paar nädalat Eurovisiooni lummuses, kuid kolm ja pool aastat tagasi toimus Kiievi Maidan Nezaležnostil  (Iseseisvuse väljakul) veresaun, mida ei ole unustatud. 

Ukraina tahab Euroopale näidata, et nüüdseks on riigis rahu, kuid ukrainlaste sõnul ei ole veel kõik läbi, sest on palju sisepingeid ja probleem Ida-Ukrainas, edastab iltasanomat.fi.

Kiievi Maidan Nezaležnosti ehk Iseseivuse väljak
Kiievi Maidan Nezaležnosti ehk Iseseivuse väljak Foto: Aziz Karimov/Pacific Pres/SIPA/Aziz Karimov/Pacific Pres/SIPA/Scanpix

Ukraina Euromaidani sündmused lahvatasid 21. novembril 2013 Kiievi peaväljakul, kus toimus rahumeelne protest, milles nõuti valitsuse tagasi astumist, president Viktor Janukovõtšile umbusaldushääletust ja ennetähtaegseid valimisi, kuid väljaastumised kujunesid lõpuks veriseks.

Euromaidani protest muutus veriseks
Euromaidani protest muutus veriseks Foto: Pochuyev Mikhail/ITAR-TASS/Scanpix

Protest tekkis, kuna Ukraina valitsus peatas ettevalmistused assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu allkirjastamiseks Euroopa Liiduga. Kiievi peaväljaku sündmused lõppesid alles 2014. aasta aprillis, mil president Janukovõtš sunniti tagasi astuma. Inimõigusorganisatsioonide andmetel hukkus 93 päeva kestnud protestides 125 inimest.

Euromaidani protestides vigastada saanu transportimine
Euromaidani protestides vigastada saanu transportimine Foto: Pochuyev Mikhail/ITAR-TASS/Scanpix
Protestijad ja barrikaadid 2014. aastal Kiievis
Protestijad ja barrikaadid 2014. aastal Kiievis Foto: Andrey Stenin/RIA Novosti/Scanpix
Valitsuse vastu protestijad 2014. aasta alguses Kiievis
Valitsuse vastu protestijad 2014. aasta alguses Kiievis Foto: Pacific Press/Pacific Press/Sipa USA/Scanpix

28-aastane ukrainlanna Katja osales neil sündmustel kui ka neist rääkivas dokumentaalfilmis «Winter On Fire: Ukraine’s Fight for Freedom», milles ta meenutab enda rohkem kui kolme aasta tagust kogemust.

Katja sõnul koges ta palju dramaatilist, tal tekkis hiljem posttraumaatiline stress, mille tõttu ta hakkas palju alkoholi tarbima, kuid hiljem läks alkoholiravile ja sai psühhoteraapiat.

Katja valetas perele, et õpingud ülikoolis röövivad kogu ta aja, tegelikult oli ta kogu sügise ja talve Maidanil, üritades aru saada, mis toimub.

Katja teatel suri mässu käigus ta kätel raskelt vigastada saanud mees, kuid ta ise sai ka vigastada kui tema lähedal granaat plahvatas.

Noore ukrainlanna arvates on ta riigil veel pikk maa käia enne, kui seal tekib tõeline demokraatia, kuid praeguses riigis ei ole veel piisavalt turvaline, et lapsi saada ja et nad rahus üles kasvaksid.

Dokumentaalfilmis astub üles kas Jevgeni Vodan, kes osales Maidani mässus kohe algusest, kohtudes seal ka Katjaga. Nüüd elab mees Dnepri jõe saarele ehitatud väikeses majas ja tegelb käsitööga.

«Katja on tundlik, mul tuli teda vahel lohutada,» meenutab Jevgeni.

Kiievis 2013. aastal alanud meeleavaldus muutus vägivaldseks, kui valitsuse poolt saadetud politsenikud lasid protsetijate vastu käiku kummikuulid, kranaadid ja metallnuiad. Meeleavaldajate seas oli palju üliõpilasi, kuid ka eakaid.

Protestijad ja barrikaadid Kiievis 2013. aastal
Protestijad ja barrikaadid Kiievis 2013. aastal Foto: Emeric Fohlen/NurPhoto/SIPA/Emeric Fohlen/NurPhoto/SIPA/Scanpix

Jevgeni Vodani teatel sai ta jalg meeleavaldusel tõsiselt vigastada ja paranemine võttis aega, kuid ta oleks valmis uuesti protsetima, kui olukord seda nõuaks.

Ta lisas, et Euromaidani protestid muutsid ukrainlasi, kes said aru, et poliitikute sõna ei ole seadus ja seadused ei ole religioon, vaid inimestel on õigus seista oma õiguste eest  ja väljendada pahameelt.

Ukraina laulja Jamala, kes on Krimmi tatarlane, sai möödunud aastal Rootsis Stockholmis Eurovisioonil võidu palaga «1944», mis räägib tatarlaste küüdistamisest nõukogude diktaatori Jossif Stalini käsul Krimmist Kesk-Aasiasse 1944. aastal.

Ukraina laulja Jamala
Ukraina laulja Jamala Foto: Vyacheslav Prokofyev/Vyacheslav Prokofyev/TASS/Scanpix

Pärast Jamala võitu pidi Euroopa Ringhäälingute Liit kaaluma, kas Ukrainas on Eurovisiooni korraldamine ohutu. Selle aasta alguses tabas Eurovisiooni skandaal, kuna Ukraina ei lubanud sinna esinema Venemaa lauljat Julja Samoilovat, kuna ta esines  Venemaa poolt 2014. aastal annekteeritud Krimmis.

Ukrainlaste sõnul näeb Kiievi Maidan Nezaležnosti väljak välja teistsugune kui kolm ja pool aastat tagasi, kuid seal toimunut ei unustatat. Nüüd on seal Eurovisioonile viitavad plakatid ja atribuutika, mille juures nii kohalikud kui turistid agaralt selfisid teevad.

Ukrainlasi ärritab see, et rahva vastu astunud politsei ei ole saanud karistada.

Täna toimub Eurovisiooni lauluvõistluse finaal, milles osaleb 20 riiki, mis said edasi kahest poolfinaalist, korraldajamaa Ukraina ning suur viisik Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania.

Ukrainat esindab selle aasta Eurovisioonil rokkansambel O. Torvald palaga «Time».

Ukraina rokkbänd O.Torvald
Ukraina rokkbänd O.Torvald Foto: O.Khomenko / Pacific Pres/SIPA/O.Khomenko / Pacific Pres/SIPA/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles