Angela Aak: Getterile soovin nüüd vaid paksu nahka!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu24 uuris, millised emotsioonid valdasid peale Eurovisiooni finaali meie kohalikke staare. Kas Getteri eelviimane koht oli šokk? Mis läks nihu? Miks me Euroopale peale ei läinud?
Muusik Angela Aak soovib Getterile paksu nahka, et välja kannatada see suur kriitikalaviin, mis talle nii kehva tulemuse pärast kindlasti kraesse keeratakse.
Angela Aaak: Vaatasin Eurovisiooni seekord kohe päris suure huviga. Eelvoore ma ei näinud ja teisi lugusid, peale Eesti omade, polnud ka eriti kuulnud.
Nüüd soovin muidugi Getterile palju vastupidamist ja paksu nahka, sest see suur lahmimine, mis nüüd jälle peale hakkab, tuleb tal välja kannatada.
Sven on juba vana kala ja teab väga hästi, et Eurovisioon juba kord on selline, et kui sinna nina pistad ja hästi head kohta ei saa, siis saad ikka rämeda ämbritäie kriitikat.
Kuidas jäid rahule võidulooga?
Aserbaidžaani lugu mulle alguses küll kuidagi meelde ei jäänud, oli selline keskmine uimerdamise ballaad. Muidugi võitja on võitja ja lauljate tõelised siirad emotsioonid peale võiduloo väljakuulutamist toovad alati mullegi pisara silma.
Kes olid Sinu lemmikud?
Mulle meeldisid tegelikult Saksa-, Inglise-, Gruusia- ja ka Itaalia laulud. Saksa-Lena on ka lauljana aastaga saanud kõvasti kindlust juurde ja mõjus väga seksikalt ja veenvalt.
Neil polnud ka laul võrreldes tausta ehk bändiga liiga kõvasti üle võlli, mis mind näiteks Eesti laulu puhul veidi häiris.
Gruusia laul oli minu meelest väga lahe ja temperamendikas. Meelde jäi ka Ukraina, kus oli väga kena blond lauljatar ja minu meelest kõige huvitavam perfeormance. Kõik see liivajoonistuse ja kujundite värk - väga, väga lahe! Selline veidi müstiline performance meeldib mulle väga.
Vastukaaluks tuleb meelde üks eelmise aasta esitus,kus lasti tuld ja tõrva, veeresid hiigelrattad ja mida kõike veel nii, et puudusid vaid elevandid lavalt.
Mis veel lavashowdest eriliselt meeli erutas?
Muidugi nalja sai ka sel aastal nagu tavaliselt. Näiteks mõtlesin Islandi laulu kuulates, et kes siukse Rootsi 70ndate tantsulavade kuninga küll Eurovisioonile lubas.
Torumütsidega lugu jäi samuti meelde, kus suhteliselt paljutõotavast algusest kasvas välja tõeline tsirkus.
Sama mõtlesin ka peale Jan Delay ettastet. Et mis palagan see siuke on? Sakslastele see ilmselt meeldib. Tulid meelde kohe mõne aasta tagused saksa lood, kus ruudulistes pintsakutes tegelased mööda lava õllelaulu saatel sagisid.
Vene lauluga oli selline lugu, et ei aita alati tipptegija palkamine. Lugu ise oli ka lahjavõitu, kuigi olen suur Lady Gaga ja ka Red One`i fänn.
Aga muidu oli vägev üritus ja vaatan seda kindlasti suure huvi- ja kaasaelamisega ka tulevikus.